Kodune töö (teine osa)

Reeglid ja õppetöö: Õppetöö toimus arvutiklassis. Leppisin tunni alguses 8. klassiga kokku, et esmalt selgitan kõigile ühiselt, mida tänases tunnis teeme, siis moodustan ma paarid ühte veebikeskkonda kasutades ning seejärel hakkab paarides töö ning vajadusel selgitan ja abistan vaikselt kõiki paare eraldi. Esmalt tutvustasin õpilastele teamup-keskkonda – panin kõigi õpilaste nimed süsteemi ja see genereeris paarid (nagu pildil näha), seejärel organiseerusid õpilased siiski ka füüsiliselt klassis ümber (see oli mõttekas, kuna õpilastel oli tarvis kokku leppida, milliste alateemadega kumbki tegeleb. Lisaks oli mul nii parem õpilasi ka hiljem paarina juhendada). Seejärel avasid õpilased coggle-keskkonna. Selgitasin, et üks alustab mõistekaardiga ning saadab teisele liitumiskutse. Pärast väikseid tõrkeid said kõik sellega siiski hakkama. Kuna paare oli ainult 3, selgitasin eraldi kõigile paaridele, kuidas neid jooni tõmmata, kuidas kustutada, pilte lisada jne. Alustasin kõige kiiremast paarist. Alles seejärel kirjutasin punase markeriga tahvlile, millistele tingimustele mõistekaart peab vastama. Mõistekaardi kontseptisooniga olid õpilased tuttavad (olime neid varemgi teinud), kuid tingimused olid järgnevad: 5-6 alateemat, vähemalt 3 tasandit, 3-4-sõnalised fraasid ning vähemalt 3-4 pilti. Selgitasin kõik need tingimused ka lahti. Seejärel ütlesin, õpilastele teema, andsin õpikuleheküljed (2 peatükki) ning soovitasin ka internetist lisa otsida. Pärast seda asusid õpilased tööle ning abistasin neid aeg-ajalt. Kolmes paarist 2 ei jõudnud tunniga mõistekaarti valmis ja lubasid kodus lõpetada. Tunni lõpus jätsin 5 minutit aega, et tricider-keskkonna abil tagasisidet küsida. Tööjaotus ja rollid rühmades: 3 kaheliikmelist tiimi (viisin selle töö läbi teises koolis, kus õpetan – Kuute Koolis – kuna parasjagu olime seda teemat kokku võtmas ja arvasin, et tuttav teema aitab aega kokku hoida. Lisaks on sealses 8. klassis vähem õpilasi ja arvasin, et see sobib ka katsetusteks rohkem – vähem potentsiaalset segadust). Üks tiimiliige saatis teisele kutse coggle’iga ning seejärel soovitasin ühel õpilasel ühe Napoleoni peatükiga tegeleda ning teisel teisega. Samas soovitasin tähelepanu pöörata ühistele teemadele ja kaaluda võimalust õpikualajaotuste asemel enda oma välja mõelda. Tutvustasin õpilastele uusi õppekeskkondi ja õpetasin neid kasutama (vähemalt osaliselt), selgitasin, mis asi on mõistekaart, miks me seda teeme, mis elulisi oskusi see arendab. Miks on vaja osata kõikvõimalikke seoseid näha ja nähtusi üksteise suhtes teatud hierarhiasse jagada, samuti miks on vaja osata mõne lause või lõigu mõtet lühidalt ümber sõnastada. Üritasin ka juhendada, kuidas omavahel paremini koostööd teha. Kahtlemata õppisid õpilased uusi veebikeskkondi tundma, lisaks õppisid nad tähelepanu kontsentreerima, koostööd. Võib-olla õnnestus neil ka nähtuste vahel uusi seoseid leida, kuid ajaloosündmuste lühidalt ümber ütlemine, sügavam analüüs ning originaalse struktuuri nägemine vajab ilmselt pikemat ja järjepidevamat tööd. Koostöö Värska Gümnaasiumi sotsiaalpedagoogiga sujus hästi. Vestlesime pärast tema tundi 9. klassiga sel teemal, mis läks hästi. Ta ütles, et üldiselt kõik sujus, osade õpilaste distsipliiniga oli probleeme (osade tunnilainele saamine võtab aega). Tema lasi õpilastel teha mängu learningappsis – õpilased said ise valida, millise mängu nad teevad, kuid teema oli kõigil üks – külma sõja aegsed kriisid ja ülestõusud Euroopas. Osad, kes ülesandega kiiresti ja hästi hakkama said, said ka positiivse hinde. Aeglasematele ta halba hinnet ei pannud. Üldjoontes sujusid tunnitegevused plaanipäraselt. Siiski võttis selgitamine ja coggle’i keskkonda sissesaamine kauem aega, kui olin planeerinud. Osad õpilased väitsid, et neil pole maili-aadressi ja nad ei saa sisse (samas on neil androidiga nutitelefonid laual – soovitasin sealt oma google’i konto paroolid ja aadress üles leida – lõpuks said kõik hakkama), osad ei saanud esialgu kaaslase coggle’i kutset kätte jne. Ühesõnaga esines tehnilisi viperusi, mis võttis aega. Üks grupp kustutas kogemata ühe suure osa tööst ära ning heitus sellest (nende mõistekaarti ei saanudki ma lõpuks kätte). Aega jäi kokkuvõttes väheseks. Üks rühm ei jõudnud pilte lisada (ilmselt kulutasid liigselt aega trükkimisele), teisel rühmal oli liigülevaatlik töö. Kõik rühmad eirasid minu antud fraaside-tingimust, olgugi et selgitasin, mis fraas on – enamasti kirjutati ikkagi täislaused ümber. Ümbersõnastamist teataval määral siiski esines. Iseäranis vähe jäi aega tunni lõppu planeeritud tagasisidestamisele. Tagasiside: Kogusin tricider-keskkonnas. Õpilastele meeldis see, et tund oli arvutiklassis. Neile üldiselt meeldis coggle’i keskkond, olgugi et aeg-ajalt nad vihastusid selle või arvuti peale (kuid seda nad tagasisides ei maininud). Neile meeldis, et tund pakkus vaheldust võrreldes tavapärase tunniga ajalooklassis. Üldiselt oli tagasiside positiivne (olgugi et hinded polnud kõik väga head – selgitasin neile ka miks).