Sunday, April 24, 2016
Kodune töö (kolmas osa)
Eesmärgi saavutamine: Teema kinnistamine õnnestus (olgugi et selle kohta saab teha vaid kaudseid järeldusi kontrolltöö põhjal, mis neil hiljem oli ja mis õnnestus üsna hästi). Samuti õnnestus teemale lähenemine teise nurga alt kui küsimuste-vastuste kaudu (nagu enamasti kipub olema). Struktuurne, kategooriates mõtlemine, ümbersõnastamine ja lühemalt ümber ütlemine nõuab pikemaajalist harjutamist ja erinevate meetodite katsetamist, kuid antud ülesanne tuli sel teel kindlasti kasuks. Samuti pakkus taoline tund vaheldust ja innustas õpilasi aktiivselt teadmusloomega tegelema.
Kõige enam olen ma rahul sellega, et tegevus pakkus õpilastele huvi ning et üldjoontes õnnestus mul 45-minuti jooksul kolme erinevat veebikeskkonda katsetada (kuigi tähtis pole kvantiteet, vaid see, kuivõrd kvaliteetselt neid keskkondasid kasutada, kui palju aega pühendada nende rakenduste tundmaõppimisele ja tutvustamisele).
Rahul pole sellega, et tööle asumine võttis rohkem aega kui lootsin (15-20 minutit) – seetõttu jäi aega tunni lõpus tegevuse lõpetamiseks aega puudu ja tagasisidestamine jäi pinnapealseks. Samuti pole ma rahul sellega, et õpilastel ei õnnestunud lühidalt sõnastamine ning et õpilased olid liialt kinni õpiku alajaotustes ja –teemades, originaalsust ja originaalseid seoseid oli pigem vähe.
Mida õppisin? Et tuleb veelgi efektiivsemalt aega planeerida ja kõik eelnevalt täpselt läbi mõelda. Tingimusi, mida töö juures kavatsen hinnata, tuleb rohkem rõhutada. Samuti tuleb rohkem sisulist juhendamist teha (antud teemast lähtuvalt näiteid tuua).
Kui peaksin järgmine kord sama tegevust läbi viima, siis mida teeksin teisiti? Kulutaksin rohkem aega planeerimisele, juhendaksin aktiivsemalt ja tooksin rohkem näiteid, tooksin rohkem seoseid välja. Koostaksin ehk ise mõistekaardi samal teemal (samal ajal või eelnevalt) ning hiljem võrdleksime minu oma õpilaste omaga. Selgitaksin veelgi enam, et miks on vajalik asju lühidalt öelda ja seoseid näha. Võib-olla kulutaksin eelnevalt aega, et sarnaseid keskkondi võrrelda ja katsetada (nt mind42, bubbl brainstorm jm) ning annaksin õpilastele valida, millises keskkonnas mõistekaarti teha. Ka teemad võiksid olla valitavad, sest mõni teema võib olla kergemini mõistetav. Analüüsile ja refleksioonile oleks igal juhul mõistlik rohkem aega kulutada, kuid seda kipub alati puudu jääma. Ent kui see aeg võtta, võib nii mõnigi tegevus hiljem paremini ja kiiremini sujuda.
Kodune töö (teine osa)
Reeglid ja õppetöö: Õppetöö toimus arvutiklassis. Leppisin tunni alguses 8. klassiga kokku, et esmalt selgitan kõigile ühiselt, mida tänases tunnis teeme, siis moodustan ma paarid ühte veebikeskkonda kasutades ning seejärel hakkab paarides töö ning vajadusel selgitan ja abistan vaikselt kõiki paare eraldi. Esmalt tutvustasin õpilastele teamup-keskkonda – panin kõigi õpilaste nimed süsteemi ja see genereeris paarid (nagu pildil näha), seejärel organiseerusid õpilased siiski ka füüsiliselt klassis ümber (see oli mõttekas, kuna õpilastel oli tarvis kokku leppida, milliste alateemadega kumbki tegeleb. Lisaks oli mul nii parem õpilasi ka hiljem paarina juhendada). Seejärel avasid õpilased coggle-keskkonna. Selgitasin, et üks alustab mõistekaardiga ning saadab teisele liitumiskutse. Pärast väikseid tõrkeid said kõik sellega siiski hakkama. Kuna paare oli ainult 3, selgitasin eraldi kõigile paaridele, kuidas neid jooni tõmmata, kuidas kustutada, pilte lisada jne. Alustasin kõige kiiremast paarist. Alles seejärel kirjutasin punase markeriga tahvlile, millistele tingimustele mõistekaart peab vastama. Mõistekaardi kontseptisooniga olid õpilased tuttavad (olime neid varemgi teinud), kuid tingimused olid järgnevad: 5-6 alateemat, vähemalt 3 tasandit, 3-4-sõnalised fraasid ning vähemalt 3-4 pilti. Selgitasin kõik need tingimused ka lahti. Seejärel ütlesin, õpilastele teema, andsin õpikuleheküljed (2 peatükki) ning soovitasin ka internetist lisa otsida. Pärast seda asusid õpilased tööle ning abistasin neid aeg-ajalt. Kolmes paarist 2 ei jõudnud tunniga mõistekaarti valmis ja lubasid kodus lõpetada. Tunni lõpus jätsin 5 minutit aega, et tricider-keskkonna abil tagasisidet küsida.
Tööjaotus ja rollid rühmades: 3 kaheliikmelist tiimi (viisin selle töö läbi teises koolis, kus õpetan – Kuute Koolis – kuna parasjagu olime seda teemat kokku võtmas ja arvasin, et tuttav teema aitab aega kokku hoida. Lisaks on sealses 8. klassis vähem õpilasi ja arvasin, et see sobib ka katsetusteks rohkem – vähem potentsiaalset segadust). Üks tiimiliige saatis teisele kutse coggle’iga ning seejärel soovitasin ühel õpilasel ühe Napoleoni peatükiga tegeleda ning teisel teisega. Samas soovitasin tähelepanu pöörata ühistele teemadele ja kaaluda võimalust õpikualajaotuste asemel enda oma välja mõelda.
Tutvustasin õpilastele uusi õppekeskkondi ja õpetasin neid kasutama (vähemalt osaliselt), selgitasin, mis asi on mõistekaart, miks me seda teeme, mis elulisi oskusi see arendab. Miks on vaja osata kõikvõimalikke seoseid näha ja nähtusi üksteise suhtes teatud hierarhiasse jagada, samuti miks on vaja osata mõne lause või lõigu mõtet lühidalt ümber sõnastada. Üritasin ka juhendada, kuidas omavahel paremini koostööd teha.
Kahtlemata õppisid õpilased uusi veebikeskkondi tundma, lisaks õppisid nad tähelepanu kontsentreerima, koostööd. Võib-olla õnnestus neil ka nähtuste vahel uusi seoseid leida, kuid ajaloosündmuste lühidalt ümber ütlemine, sügavam analüüs ning originaalse struktuuri nägemine vajab ilmselt pikemat ja järjepidevamat tööd.
Koostöö Värska Gümnaasiumi sotsiaalpedagoogiga sujus hästi. Vestlesime pärast tema tundi 9. klassiga sel teemal, mis läks hästi. Ta ütles, et üldiselt kõik sujus, osade õpilaste distsipliiniga oli probleeme (osade tunnilainele saamine võtab aega). Tema lasi õpilastel teha mängu learningappsis – õpilased said ise valida, millise mängu nad teevad, kuid teema oli kõigil üks – külma sõja aegsed kriisid ja ülestõusud Euroopas. Osad, kes ülesandega kiiresti ja hästi hakkama said, said ka positiivse hinde. Aeglasematele ta halba hinnet ei pannud.
Üldjoontes sujusid tunnitegevused plaanipäraselt. Siiski võttis selgitamine ja coggle’i keskkonda sissesaamine kauem aega, kui olin planeerinud. Osad õpilased väitsid, et neil pole maili-aadressi ja nad ei saa sisse (samas on neil androidiga nutitelefonid laual – soovitasin sealt oma google’i konto paroolid ja aadress üles leida – lõpuks said kõik hakkama), osad ei saanud esialgu kaaslase coggle’i kutset kätte jne. Ühesõnaga esines tehnilisi viperusi, mis võttis aega. Üks grupp kustutas kogemata ühe suure osa tööst ära ning heitus sellest (nende mõistekaarti ei saanudki ma lõpuks kätte). Aega jäi kokkuvõttes väheseks. Üks rühm ei jõudnud pilte lisada (ilmselt kulutasid liigselt aega trükkimisele), teisel rühmal oli liigülevaatlik töö. Kõik rühmad eirasid minu antud fraaside-tingimust, olgugi et selgitasin, mis fraas on – enamasti kirjutati ikkagi täislaused ümber. Ümbersõnastamist teataval määral siiski esines. Iseäranis vähe jäi aega tunni lõppu planeeritud tagasisidestamisele.
Tagasiside: Kogusin tricider-keskkonnas. Õpilastele meeldis see, et tund oli arvutiklassis. Neile üldiselt meeldis coggle’i keskkond, olgugi et aeg-ajalt nad vihastusid selle või arvuti peale (kuid seda nad tagasisides ei maininud). Neile meeldis, et tund pakkus vaheldust võrreldes tavapärase tunniga ajalooklassis. Üldiselt oli tagasiside positiivne (olgugi et hinded polnud kõik väga head – selgitasin neile ka miks).
Kodune töö (esimene osa)
Planeeritav tunniteema: Prantsusmaa Napoleoni ajal
Sihtrühm: 8. klass
Planeeritava tunni eesmärk: Eesmärgiks on teemat kinnistada, aidata näha seoseid Napoleoni isiku, tema ambitsiooni ning Prantsusmaa sise- ja välispoliitika vahel 19. sajandi alguses. Samas on eesmärgiks arendada õpilaste struktuurset, kategooriates mõtlemist, mis lihtsustab informatsiooni meeldejätmist ning pakkuda teemale loova lähenemise võimalust.
Kasutatavad vahendid: http://teamup.aalto.fi/, https://coggle.it/, http://www.tricider.com/home
Kasutatavad õppemeetodid: paaristöö
Kogukonna osalus: arutelu õpetajatega teemal, kuidas nende iseseisev töö õnnestus. Õpilastelt uurin, kas nad on teistes ainetundides samuti taolisi e-keskkondasid kasutanud. Samuti on kavas uurida 9. klassilt, kuidas sotsiaalpedagoogi läbiviidud ajalootund neile meeldis (uurin ka, mis ainealaselt meelde jäi) ning ühtlasi uurin ka sotsiaalpedagoog Riinult, kuidas tund õnnestus.
Idee tunniks sain koolituselt. Samas olen enne coggle’i taolisi mõistekaardi keskkondasid kasutanud ja tricider’iga olen samuti varem kokku puutunud. Hea on erinevaid keskkondi võrrelda ning tuttavaid töö hoida, et need ei ununeks.
Enda tunni planeerimisel otseselt koostööd ühegi õpetajaga ei teinud, küll aga aitasin kaasa Värska Gümnaasiumi sotsiaalpedagoogi tunni planeerimisele. Kuna sotsiaalpedagoogil on ajalootaust, siis soovis ta oma õpitegevust ajalooaines läbi viia ning laenasin talle n-ö klassi. Arutasime eelnevalt läbi, mis ajal talle ja mulle sobiks ning mis teema talle tema tegevuseks paremini sobiks. Pärast arutasime läbi, kuidas ta läbiviidud tegevust hindas ja mis õnnestus, mis mitte. Koostöö sujus väga hästi.
Ootused ja hirmud seoses planeeritava tegevusega: Et aega jääb väheseks, kuna selgitamine võtab aega, õpilased ei ole ühtviisi taiplikud. Lisaks on 8. klass üsna ärev ning tavapärasest tunnirutiinist kõrvalekaldumine ajab nad elevile. Samuti kardan tehnilisi tõrkeid, mille lahendamine võtab samuti aega. Kardan, et tegevus ei osutu piisavalt efektiivseks ega täida oma eesmärki.
Thursday, March 24, 2016
Elukaaslase leidmine Hiinas
Dating in China - kuidas poisid ja tüdrukud, mehed ja naised Hiinas endale elukaaslase leiavad? Kas sama moodi nagu siin?
China's Unmarried "Leftover Women" - miks naised Hiinas n-ö üle jäävad?
Kasutaksin neid videosid ühiskonnaõpetuses gümnaasiumiastmes. Teemaks on iive ja rahvastikuprotsessid. Kasutaksin sissejuhatusena teemasse. Videod annavad hea ettekujutuse rahvastikuprotsessidest ja nende tagajärgedest mujal maailmas. Õpilased saaksid võrrelda olukorda Hiinas olukorraga Euroopas (Eestis). Õpilased vaataksid esmalt esimest videot, siis teist videot. Pärast videode vaatamist arutleksime rahvastikuteemadel. Esitaksin ka mõned konkreetsetest videodest lähtuvad küsimused, mis suunaksid õpilasi tähelepanelikumalt videosid jälgima. Tegemist on väga vastuolulise teemaga - ühest küljest on rahvastikujuurdekasv globaalne probleem, teisest küljest on see Hiina noorte jaoks sügavalt isiklik mure. Õppijad oleksid aktiivsed vaatajad, arutlejad, arvamuste genereerijad.
Monday, March 21, 2016
Sunday, March 20, 2016
Minu digipädevuste enesehinnang
Õppetöös kasutan pidevalt erinevaid veebilehti alates statistikaameti lehest, valitsusasutuste lehekülgedest, eesti.ee portaalist kuni youtube'ni välja. Samuti kasutan igapäevaselt õpilastega info ja failide jagamiseks google drive'i. Olen oma töös kasutanud ja mitmeid e-õppe keskkondi nagu lino thinglink, bubbl brainstorm, learning apps, padlet, myhistro timelines jne. Samuti olen tutvunud ja testinud ühiskonnaõpetuse e-õpikuid (Mauruse oma gümnaasiumile ja Avita Astra-keskkonna oma). Olen osalenud ka ühel põneval 3-päevasel ajalooõpetajatele suunatud koolitusel, kus tutvustati Euroopa Nõukogu Pestalozzi-projekti suurejoonelist õppematerjali "Shared Histories of Europe" jm e-keskkondi ja äppe ning mitmeid haridustehnoloogia-alaseid uurimusi. Samuti on mul põgusad kokkupuuted smarttahvliga (Classflow, Flow!Works).
Minu kogemuse kohaselt pakub nende keskkondade kasutamine ilmselget huvi uue põlvkonna õpilastele, kes isegi toidulauas ei suuda telefoni käest panna, kuid õppematerjali kohandamine, ülesannete väljamõtlemine ja visualiseerimine neis keskkondades nõuab õpetajalt suurt eeltööd ja fanatismi. Klassiruumis on veebipõhiste materjalide kasutamine raskendatud seetõttu, et interneti kiirus ja andmemahud on madalad. Sageli on probleeme sellega, et salasõnad on ununenud või telefoni/arvuti aku saab tühjaks ja seinakontakte pole piisavalt.
Siiski soovin valdkonnaga kursis olla ja teada kaasaegsetest võimalustest, sest ilmselt kavatsen õpetajakarjääri jätkata ning selleks on hädavajalik tulevikusuundumustega kursis olla. Olen endale teada olevaid võimalusi jõudumööda kasutanud, kuid kindlasti areneb see valdkond väga kiiresti. Usun, et varem või hiljem marginaliseerub ka andmemahtude ja kiiruse probleem. Tutvun hea meelega teiste õpetajate loodud õpikeskkondadega, kuid nende arendamise pädevust oleks vaja suurendada.
Esialgu kavatsen HITSA koolituste sarjas läbida I mooduli: Õppimine Digiajastul, sest see on arendav ning aitab minu ainealased teadmised siduda tehnoloogiliste lahendustega. Huvipakkuv on ka III moodul: Õppeprotsess digiajastul, mis tundub, et vastab enim minu praktilistele vajadustele õpetajana ja haakub hästi esimese teemaga.
Õppetöös kasutan pidevalt erinevaid veebilehti alates statistikaameti lehest, valitsusasutuste lehekülgedest, eesti.ee portaalist kuni youtube'ni välja. Samuti kasutan igapäevaselt õpilastega info ja failide jagamiseks google drive'i. Olen oma töös kasutanud ja mitmeid e-õppe keskkondi nagu lino thinglink, bubbl brainstorm, learning apps, padlet, myhistro timelines jne. Samuti olen tutvunud ja testinud ühiskonnaõpetuse e-õpikuid (Mauruse oma gümnaasiumile ja Avita Astra-keskkonna oma). Olen osalenud ka ühel põneval 3-päevasel ajalooõpetajatele suunatud koolitusel, kus tutvustati Euroopa Nõukogu Pestalozzi-projekti suurejoonelist õppematerjali "Shared Histories of Europe" jm e-keskkondi ja äppe ning mitmeid haridustehnoloogia-alaseid uurimusi. Samuti on mul põgusad kokkupuuted smarttahvliga (Classflow, Flow!Works).
Minu kogemuse kohaselt pakub nende keskkondade kasutamine ilmselget huvi uue põlvkonna õpilastele, kes isegi toidulauas ei suuda telefoni käest panna, kuid õppematerjali kohandamine, ülesannete väljamõtlemine ja visualiseerimine neis keskkondades nõuab õpetajalt suurt eeltööd ja fanatismi. Klassiruumis on veebipõhiste materjalide kasutamine raskendatud seetõttu, et interneti kiirus ja andmemahud on madalad. Sageli on probleeme sellega, et salasõnad on ununenud või telefoni/arvuti aku saab tühjaks ja seinakontakte pole piisavalt.
Siiski soovin valdkonnaga kursis olla ja teada kaasaegsetest võimalustest, sest ilmselt kavatsen õpetajakarjääri jätkata ning selleks on hädavajalik tulevikusuundumustega kursis olla. Olen endale teada olevaid võimalusi jõudumööda kasutanud, kuid kindlasti areneb see valdkond väga kiiresti. Usun, et varem või hiljem marginaliseerub ka andmemahtude ja kiiruse probleem. Tutvun hea meelega teiste õpetajate loodud õpikeskkondadega, kuid nende arendamise pädevust oleks vaja suurendada.
Esialgu kavatsen HITSA koolituste sarjas läbida I mooduli: Õppimine Digiajastul, sest see on arendav ning aitab minu ainealased teadmised siduda tehnoloogiliste lahendustega. Huvipakkuv on ka III moodul: Õppeprotsess digiajastul, mis tundub, et vastab enim minu praktilistele vajadustele õpetajana ja haakub hästi esimese teemaga.
Olen Grete. Sündisin Tartus ja olen seal elanud suurema osa oma elust. Käisin Tartus koolis ja ülikoolis. Kooli ajal olin tubli, võiks lausa öelda, et priimus ja viks. Keskkooliaeg oli pisut keerulisem, ent ülikooli ajal uitasin loengute vahel juba hämaramaid nurkasid ja koopaid pidi ringi, kuid lõpuks sai minust siiski õpetaja. Arvan, et olen üsna mitmekülgne ja avarapilguline inimene, minu huvide fookus ja tegevuste suund on aja jooksul nihkunud, kuid kui need siin nüüd üles loetleda, siis saab kokku ikkagi üsna hea tervikpildi.
Mulle on huvi pakkunud või olen toimetanud järgmistes valdkondades: muusika (laulustuudio, koorilaul, klarnetimäng), kunst, kino, teater, arhitektuur, ajalugu, semiootika, psühholoogia, antropoloogia, keeled (ungari, türgi), sport (korvpall, jalgrattasõit), käsitöö (õmblemine, kudumine), reisimine. Lapsena tahtsin saada kas dirigendiks või arhitektiks. Sellest võib nüüd jääda mulje, et ma olen unelejast ja udupeast kulturnik, kuid tegelikult on minus täiesti olemas ka praktiline, ratsionaalne, efektiivne, täpsust, konkreetsust ja süsteemi armastav pedantne pool. Eriti viimasel ajal kui aeg, eriti uneaeg, on kuidagi kalliks muutunud, avaldub minu korda ja tõhusust austav isiksuse pool. Üha enam mõtlen ka, et oleks pidanud pottsepaks või kosmosefüüsikuks õppima. Aga õppisin kunstiajalugu, psühholoogiat ja pedagoogikat.
Nüüd juba üle poole aasta elan maal pisikeses Võrumaa külas. Õnneks pole ma päris maakauge linnalaps, olen omajagu vagude vahel kõplaga mässanud ja kurke kastnud, kuid eelolev suvi ja edasine elu maal on kindlasti väljakutseterohke. Kuid enne suve tuleb veel üksjagu koolis ja kodukontoris rassida ja vaimutööga tegeleda. Eks ole näha, mida kaugem tulevik toob - ehk saab minust veel dirigent või pottsepp või kihvt pereema. Või jään ikkagi nende liistude juurde, kuhu ma praeguseks välja jõudnud olen. Õpetajaamet, eriti ajalooõpetaja amet, on väga tore selle pärast, et maru targaks saab. Samuti on see töö täis väljakutseid, pidevat enesetäiendamist, täis suhtlust ja võimalusi eneseületamiseks.
Subscribe to:
Comments (Atom)



